JärelKäru

Tere armsad stiilisegased ja niisama lugejad!

Täna meil teile midagi jagada pole. Küll aga tahaksin teatada seda, et võtsime endale eesmärgiks vähemalt ühe postituse nädalas. Kuna me aga koguaeg teiseringiriiete poodidesse ei jõua, siis vahel jagame ka noppeid internetist ja oleme lihtsalt toredad.

Täna tahaksin tervitada kõiki kaltsukashoppareid, ehk thrift shoppingu fänne. Sellega seoses ka asjakohane lugu teile kuulamiseks.

Jah, kevad juba vaikselt hüüab mäe tagant ning meie Käruga väga ootame, et see juba kohale jõuaks, et saaksime kapinurgast välja kraapida oma värvilised ja rõõmsad kevaderõivad.

Meile mõlemale on tihti silma jäänud poodides ja moelavadel need oo-nii-praktilised ja ilusad jumpsuitid ja playsuitid, kuid tihtipeale jääb kummitama sama probleem: Mispärast nad niiii palju maksavad? (See number siin all muide maksab 58.43 eurot, asos.com)


Aga meie ei ole sellised tüdrukud, kes jäävad pikalt arvutiekraani jõllitama ja nutma, et miks meil nii ilusaid ja toredaid riideid pole. Ehk siis otsustasime leida lahenduse!

Lahendus ootas meid Pae tn kaltsukas, mis on alati valmis meid aitama iga kord, kui on tekkimas järjekordne stiilisiilide stiilikriis. Läksime sinna, meeleheitlikult otsimas uusi lisasid meie garderoobidele, mis talvest nõnda räsitud olid. Tulime tagasi kahe ja poole kotitäie riietega, mille me viisime proovisõidule. Jõudsime sooja vabasse ruumi, valasime oma leiud mööda tuba laiali ja hakkasime aga proovisõite tegema.

Eriliselt silma jäid meile kaks paari pükse, millest oleks väga edukalt saanud matchivad ägeda mustriga püksipaarid. Kahjuks olid need püksid meile niisama aga suured. 

KUID SIIS!

Leidsime lahenduse. 
Ja kuna pilt räägib rohkem kui tuhat sõna, siis väga palju sõnu nendele piltidele pole juurde vaja.


 Algul mõtlesime lihtsalt teha yin-yangi stiilis pildi, kuid järsku hakkasid meie ideemahlad voolama ja edasine tegevuskäik on näha järgneval pildil:


Jah, see näeb veidi out-of-this-world  välja, aga kas see mitte polegi moe eesmärk? Kuigi peab tunnistama, et too playsuit siin pole päris kasutuskõlblik, aga paar käärilõiget ja korras ta ongi! Meie lihtsalt ei tahtnud pükse rikkuda, kuigi meile nad ei istunud, siis kellelegi teisele võivad nad suurt rõõmu teha!

Lõpetuseks loo moraal:

*Alati tuleb kõike selga proovida, võid näha riideeset hoopis teise pilguga!
*Ärge kartke riietuda nii, nagu teistele võib tunduda imelik. Muidu võiks ju kõigile samasugused riided selga panna ja olla nii õnnelik. Julgege erineda!
*Kui teile meeldib kääride ja õmblusmasinaga mässata, otsige oma katsealuseid kaltsukatest. Riietest hakkab vähem kahju ja on umbes 5 korda suurem võimalus, et tänava peal sulle teine samasuguse riideesemega isik vastu ei kõnni.

Tänusõnad Liisbetile, meie fotograafile, ja Kärule, kes aitas mul kahte püksipaari koos hoida. Teie võite kasutada siin niidi ja nõela abi, olete iseseisvamad.

Päikest! Järu

Servus!

Käes on detsember ja meie viimane postitus oli.. ammu. Taaskord on minu kohuseks seda koheselt parandada. Arusaaadavalt on praegu kiire aeg ja ilmselt on aega ringi kolamiseks rohkem vaheajal, mis nüüd kohe-kohe tuleb ka õnneks. Midagi mul siiski on täna sheerida siin.

Kas sul ei ole olnud vahel dilemmat, et mida kanda? Eriti veel praegusel, jõulupidude hooajal. Kas panna seelik ja pluus? Või kleit? Või mõlemad!? Mõtle ennast kasvõi seaks! Minul igaljuhul oma mäletamist mööda pole olnud, kuid kui on keegi, kel on selline mure olnud, siis siit tuleb lahendus!

Nimelt, leidsin Hiiumaalt Pae tänava kaltsukast (ametlikult Sõbralt sõbrale) järgmise riideeseme:


Nimelt on tegu kleidiga (vist), millel on pluusi ja seeliku osal mingi lambine vahe (auk) vahel. Muidu pole ka selle riideeseme puhul tegemist millegi maagilisega. Samas, mõni moefriik ehk suudaks sellega seljas imesid teha. Mina seda igaljuhul ei suuda, aga kui keegi leiab, et tal on piisavalt fantaasiat, et seda riideeset hästi kasutusse panna, siis selle võib endale soetada Paekalt kõigest 0.50€ eest.

Selle lõiked, asjad kõrvale jättes, räägiksin veel sellest, kuidas see on lihtsalt üks lumivalge hilp. Ehk siis, seda kandes oli mul endal küll isiklikult tunne, nagu ma oleksin üks liiga lühikese seelikuga kummitus (ilmselt siis selle sajandi kummitus). Tegin kohe vastava tuuninguga pildi ka:

Iga kord, kui ma oma vanavanemate juurde satun, tuulan ja sasin ma seal hästi paljudes riietes. Mulle meeldib leida igaltpoolt huvitavatest kohtadest (aka ema kapist, väikese õe kapist, suure õe kapist, vanaema kapist jnejne) riideid, millega ma siis kapiomaniku juurde suurte silmadega lähen ja küsin, kas ta kindlat riideeset veel kannab.
Igatahes, paljudel kordadel satun ma ülivingete riiete peale ja ma olen alati väga vaimustuses. Kuid leidub ka veel huvitavamaid ja kirevamaid eksemplare nagu too siin piltidel.

PS!Ma vabandan ühe pildi udususe eest ja noh, kvaliteedi vajakajäämise eest. Kuulsin vanaemat ülesse korrusele tulemas ning siis ta vaatas mu pilguga üle ja ütles, et see kleit on mulle natuke lai.

Kirjeldus:

 See kleit on kahekihiline: peal on väga väljapeetud kinnise kraega pruun kleit, aga the party is happening downstairs. Pruuni pealmise "kihi" alt annab mõista endast rüüsitud must seelik, mis vallatult veidi lendleb ja lehvib (teisel pildil olen üritanud demonstreerida alusseelikut).

Plussid vs. miinused:

- kleit on mulle natuke suur...natuke
+ kõik on kaetud, ei pea millegipärast muretsema, et kuskilt midagi paistab
- õlapadjad on vist veidi liiast...
+- kleit on iseenesest segadusttekitav: on ta peokleit või pole või?! Kleidi toon iseenesest ei ütle väga uhke ja pidulik, kuid alumine rüüsidega seeliks oleks vägagi paslik tantsupõrandale lehvima.

Kokkuvõte, küsimused:

Tahaksin seda kleiti näha kellegi seljas, kellele see suurus natuke rohkem sobilik on. Võibolla siis vaataksin seda hoopis värske pilguga. Kui keegi soovib seda päriselt proovida, siis võtke ühendust, kleit on täitsa pakkumisel! Seni aga lendab ta hunnikusse, kus on riided, mis äkki kunagi tõesti meile meeldivad. Mine tea, ajad muutuvad, inimesed muutuvad, mood muutub.
Aga kuidas teile kleit meeldib?

Järu! :)

Millegipärast on palju lihtsam leida huvitavaid pükse, kui huvitavaid pluuse-kampsikuid-jopesid. Jopesid veel.
Aga mis on kõige tähtsam riiete juures?
MUGAVUS!
Nagu ütles kurikuulus Ženja Fokin kunagi "Riided peavad olema nii mugavad, et sa oleks justkui alasti!"
Ma arvan, et need püksid teevad küll triki ära. Kellel meist poleks olnud probleemi piknikule minnes nende kõige ebamugavamate teksadega, mis kuidagi ei taha su jalgu ära mahutada, kord kui maha istud? Minul küll on.
Seda geniaalset leiutist kandes ei tohiks küll seda probleemi tekkida. Kuigi vaadates esimest pilti, kus reklaamiv naine justkui õhus istuks, tekib küsimus, kas see keskosa ikka venib piisavalt, et istuda mugavalt nagu rätsepad muiste.

Huvitav kas ka neid pikkade pükstena tuleb?

Kuigi:
Arvan, et pükstel on siiski mõned miinused
1) Need näevad natuke välja, nagu oleks see naine endale rasedapluusi lihtsalt jalga tõmmanud. Täitsa olemas on veniv kõhukoht. Või siis on lihtsalt vähe valesse suunda see kõhukesemahutamise koht läinud. Ei oskagi öelda.
2) Kuulsin kunagi haaremipükste kohta ühelt noormehelt sellise väite, et neid pükse kandes tundub nagu oleks tüdrukul kümme kilo väljaheited püksis. Ma sellega siis päriselt ei nõustunud, aga vaadates neid, pole ma enam nii kindel.

Iseenesest on see ainult välimuse probleem, mis tõstatab küsimuse:
Mugavus või väljanägemine?

Avaldage arvamust!

Järu!